Peipsimaal saavad kokku kolm kultuuri ja kolm kööki: eestlaste, vene vanausuliste ja setode traditsioonid. Peipsimaa toidukohad, tänaseks on neist kujunenud piirkondlik toidukultuur, kus ühelt ja teiselt laenatud söögid on hakanud oma elu elama, olles mitte enam kitsa piirkonna tunnuseks. Aimata ju võib, kuid tihtipeale ei oska mitmete toitude puhul isegi täpset algupära välja mõelda. Käisid ju Peipsiääre hinnatud ehitusmeistrid sisemaal tööd tegemas, sügisel vahetati sibulat vilja vastu, küllap levisid lisaks muudele juttudele ka toidukohad ning köögijutud.

Peipsimaa toidukohtadele on iseloomulik muidugi kala- ja sibulasöömine, kõikvõimalikud pirukad ja rohke metsaandide kasutus. Peipsimaa toidud olid ka ehk natuke uuenduslikumad kui sisemaal, kuna eriti just kaldapiirkonnas tuli üsna palju toiduaineid osta või kala-sibula vastu vahetada. Toidud olid hooajalisest toorainest ja pidid vanausuliste ja õigeusuliste setode puhul vastama ka kirikuaasta seadustele.